Iga toidukoha omanik loodab luua roa, mille pärast inimesed teisest linna otsast kohale sõidavad, järjekorras seisavad ja sõpradele räägivad. Aga kuidas see tegelikult juhtub? Vihje: see ei käi nii, nagu turundajad seda müüvad.
Müüt “viraalse toidu” planeerimisest
Valdkonnas jagatakse õpetlikku lugu restoranist, mille omanik tellis konsultandilt “menüü viraalsuse analüüsi”. Tulemus? Kümneid tuhandeid eurosid, mis raisati PowerPoint-slaididele, mis rääkisid sünergiast ja külastaja rännakule saatmisest. Kolm kuud hiljem sulges koht uksed.
Tõde on mõnevõrra karmim. Menukid sünnivad tavaliselt kogemata. Mõni kokk või restoran teeb midagi, mis neile endale maitseb, külastaja jagab oma elamust sõpradega, ja järsku on restoranil käed-jalad tööd täis.
Kohalik kontekst loeb rohkem kui uuenduslikkus
Vaadake kasvõi hinnatud traditsiooniliste eesti restoranide nimekirja. Need kohad pole kuulsaks saanud revolutsioonilise molekulaargastronoomia tõttu. Nad tegid lihtsalt hästi seda, mida juba teadsid ja mis inimestele meeldis.
Üks Saaremaa kõrts sai kuulsaks täiesti tavalise kiluvõileiva tõttu. Miks? Sest nad kasutasid kohalikku leiba, ise suitsutatud kilu ja ei üritanud teha sellest gurmee-kogemust.
Ajastust ei saa kontrollida
Üks Tallinna kohvik hakkas tegema kaneelisaiu. Olemuslikult ju mitte midagi erilist: tavaline, aga hea sai, natuke paremat kaneeli ja rohkelt võid, kõigile tuttav kodune maitse. Aga just sel hetkel oli november ja inimesed soovisid midagi sooja ja kosutavat süüa. Lisaks otsisid üliõpilased läheneva sessi eel tasukohast mugavustoitu ja keegi neist tudengitest tegi TikToki video.
Pisikese kohviku järjekorrad olid uksest välja, kaneelisaiu hakati laialdaselt ka teistes linnades pakkuma. Isegi ajakirjanduses räägiti sellest. Omanik ise oli šokis, sest kohviku eesmärk oli midagi lihtsat ja värsket müüa.
Sisu trumpab trikid üle
Leidub pokkerinäoga kokki, kes on üritanud aastaid järjest oma signatuurrooga luua. Restoran rõhub kõvasti turundusele: tellib fotograafe, maksab sisuloojatele, korraldab pokker turniire restorani promoks, aga tulemusteta.
Samal ajal hakkab teisel pool linna üks vanaema oma köögiaknal pirukaid tegema. Ei mingit turundust, lihtsalt head pirukad ja külastajate positiivne tagasiside.
Inimesed ei taha tegelikult uut toitu. Nad tahavad lugu elamusest, mida sõpradele rääkida ning tunnet, et nad kogesid ja avastasid midagi. Kõik see loob põhjused naasmiseks.
Signatuurroog võib olla lihtne, kuid ta peab olema meeldejääv. Ei tee kahju, kui inimesed tunnevad, et see on nende avastus, mitte turunduskampaania tulemus.
Kui tahad oma signatuurrooga luua …
Pane end tavakülastaja sussidesse. Ära keskendu fookusgruppide analüüsile või proovi olla hirmus tark. Tee midagi, mis sulle endale hullumoodi maitseb ja lase inimestel toite avastama tulla.
Parimad restoranid Eestis said kuulsaks, sest tegid üht asja hästi, mitte kõike korraga. Populaarsed road ei sünni plaani järgi. Need lihtsalt juhtuvad.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!